Tööotsijale võib tööotsingu periood tunduda üsnagi hektiline, kuid värbajad märkavad nii mõndagi. Iren Tomski tutvustas oma artiklis kuut tüüpi tööotsijaid, kes tavaliselt uuel aastal pärast pühi tööd hakkavad otsima ning kes ehk pole nii usinad, kui teised tööotsijad. Vaatame üle, millised need tüübid on:

• Imitaator – otsijad, kes otsivad kompulsiivselt igasugust tööd ning liialdavad CV-des oma oskuste ning saavutustega.
• „Mis mina sellest saan?“ – neid huvitavad rohkem puhkus, haigusleht, tööga kaasnevad tiitlid ning edutamine. Nad otsivad alati midagi uut ja paremat.
• Duubeldajad – nemad otsivad tööd ka siis, kui neil juba üks töö on. Nad otsivad muudkui paremaid pakkumisi. Keegi ei keela seda muidugi, kuid see seab kahtluse alla nende lojaalsuse.
• Au ja kiituse, ning palgalisa, otsijad – neid ei huvita tegelik töö, nad tahavad vaid oma enesekindlust tõsta, kui nad millegagi rahul pole, siis otsivad nad kohe midagi uut ja paremat. Kui neile pakutakse aga uut töökohta, pöörduvad nad vana tööandja poole ning küsivad paremaid tingimusi.
• Siia-sinna hüppaja – nemad vahetavad pidevalt tööd, iga kahe-kolme kuu tagant. Nad toovad selle õigustuseks madala palga, halvad kolleegid, karjäärikasvu võimaluse puudumise ning palju muud.
• Boonuste jahtija – nemad kandideerivad tööle ajal, kus oleks võimalik saada pühadega seonduvaid hüvesid ning lahkuvad peale seda.

Originaalartiklit saate lugeda siit. 

Iren Tomski, värbamisagentuuri CV Partner asutaja ja konsultant arvab, et paljud enda Töötukassas arvele panijatest ei otsi aktiivselt tööd, vaid saavad kassast toetust ega kiirusta tööle.

Töötus on Eestis tõusujoonel. Võrreldes augustiga on septembris töötuse kasv 0,5%. Stolitsa.ee portaali jaoks teemat kommenteerides rõhutas Iren Tomski, et kevadel oli töötute hulk tööturul suurem:

„Tänasel päeval on Eestis registreeritud veidi üle 49 000 töötu, mis on pool protsenti enam, kui möödunud kuul. Kuid kui vaadata maikuu statistikat, siis oli tollal töötute hulk üle 50 000.

Kuna tegelen personali värbamisega ning puutun iga päev kokku tööturul registreerunutega, siis võin märkida, et paljud neist pole aktiivsed tööotsijad, vaid saavad Töötukassalt toetusi ega kiirusta tööle.

Tegelikult on praegune töötute hulk (7,8%) üsna vastuvõetav. 10 aastat tagasi oli olukord tunduvalt hullem, töötute hulk oli 2 korda kõrgem (13% - 16%). Siis kandideeris ühele kohale 300 inimest, praegu on konkursil ligikaudu 50-100 avaldust, mille hulgast sobib 2-3 inimest, ülejäänud ei kvalifitseeru.

Minu arvates peab töötuse lahendamiseks pikemas perspektiivis Töötukassa pöörama rohkem tähelepanu inimeste õpingutele ja ümberõppele ning andma neile võimaluse õppida uus amet, mis oleks turul nõutud. Hetkel on jäänud mulje, et Töötukassa eesmärk on mistahes viisil inimesi tööturule suunata ning toetuste maksmine lõpetada.

Originaalartiklit saate lugeda siit: https://stolitsa.ee/tema-dnya/tomski-stoit-aktivnee-uchit-i-pereobuchat-lyudey