ee - Blogi #Uudised

Probleemid värbamissektoris

Wed, 18 Oct 2023 22:26:42 +0300

Möödunud pandeemia valguses on mitmed probleemid lahenenud, kuid osa ka paigale jäänud. Stolitsa.ee lehele antud intervjuus selgitas Iren Tomski tööturu hetkeolukorda ning probleeme värbamissektoris.

Iren Tomski, värbamisagentuuri CV Partner asutaja, koolituskeskuse 1Koolitus kaasasutaja ja karjäärinõustaja, ütles, et värbamisprobleem on teravnenud hotelli- ja restoranisektoris, tervishoiusektoris ja müügisektoris (eriti tehnilises sfääris).

Selle aasta esimesel poolel oli töökuulutustes pakutav keskmine brutopalk 15 protsenti kõrgem kui kaks aastat tagasi. Irene Tomski ütles portaalile Stolitsa.ee päevateemat kommenteerides, et värbamine on Eestis juba ammu terav probleem, kuid pärast pandeemiat on see muutunud veelgi hullemaks:

"Kuna ma olen värbamisfirma CV PARTNER juht, tulevad tööandjad üha sagedamini minu juurde inimeste värbamise probleemiga ja toovad välja, et nii rasket olukorda töötajate leidmisel ei ole varem olnud. Palgakasv on kahtlemata seotud sellega, et paljudes valdkondades on lihtsalt võimatu leida spetsialiste. See probleem on Eesti turul olnud juba pikka aega, kuid pärast pandeemiat on see muutunud eriti teravaks.

Eriti teravaks on muutunud värbamisprobleem hotelli- ja restoranisektoris, tervishoiusektoris ja müügisektoris (eriti tehnilises müügis).

Kuna ma olen ka karjäärinõustaja ja hotelli- ja restoranitööstuse inimesed tulevad sageli minu juurde nõustamisele, siis paljud neist on ikka veel väga pahased oma tööandjate peale, sest Covidi pandeemia alguses visati paljud lihtsalt tänavale ilma hüvitise või toetusvõimalusteta. Kahtlemata oli see paljudel juhtudel meeleheitest, kuid kindlasti oli ka tööandjaid, kes lihtsalt kasutasid olukorda ära. Teisisõnu, paljud selle sektori tööandjad on sellise käitumisega oma maine igaveseks ära rikkunud ja nüüd, kus kõik on avatud, on neil suur probleem värbamisega ja seetõttu peavad nad selles sektoris palku tõstma. Lisaks sellele kardavad paljud hotelli- ja restoranisektori töötajad lihtsalt tagasi tulla, sest ei ole teada, mis sügisel juhtuma hakkab.

Teine probleem tööjõupuudusega on see, et need, kes saavad Töötukassast hüvitist, ei kiirusta tööle minema. Selle põhjuseks on uskumatult soe suvi ja see, et inimesed tahavad ümber õppida ja elukutset vahetada.

Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et praegu on eriti populaarseks muutunud digitaalsusega seotud ametid, mis võimaldavad töötada internetis. Seda näitab suur huvi digitaalsete elukutsete vastu kursustel, mida me 1-Koolituses korraldame.

Peaksin ka märkima, et müügispetsialiste, eriti tehnilistes müügitöödes, on väga raske leida. Kandidaadid lihtsalt ei reageeri kuulutustele ja me peame palju töötama nendega, kes ei otsi aktiivselt tööd. Tööandjad on tänapäeval kindlasti muutnud oma nõudmisi, vähesed on valmis võtma noori spetsialiste ja neid koolitama, sageli tahavad nad saada töötajat oma valdkonnast. Seetõttu on palgad selles valdkonnas kindlasti tõusnud, sest spetsialiste tuleb lihtsalt välja osta."

*Esineja arvamus ei pruugi kattuda portaali Stolitsa.ee toimetuse seisukohaga.

Originaalkeeles artiklit saate lugeda siit - https://stolitsa.ee/tema-dnya/tomski-specialistov-prikhoditsya-perekupat-i-peremanivat

Värbamisvõitlus - Iren Tomski saates "Töö ja palk"

Sat, 14 Oct 2023 00:05:08 +0300

Milline on praegune olukord tööjõuturul? Kui tõsine probleem on tööjõupuudus ning millised on viisid, selle probleemi leevendamiseks?

Neid põnevaid küsimusi kutsuti saatesse "Töö ja palk" lahkama Iren Tomski ja Alexela personalijuht Katrin Püks. Saadet saad kuulata siit!

Intervjuu Iren Tomskiga - nipid alustavale ettevõtjale

Mon, 09 Oct 2023 19:11:43 +0300

Alustasite just oma ettevõttega ning mõlgutate mõtteid, kuidas ettevõttesse õiget personali valida või oma ettevõtet arendada?

Iren Tomski, kes on aastaid töötanud nii personalijuhtimise, karjäärinõustamise valdkonnas kui ettevõtjana, annab nõuandeid, kuidas seda kõike teha.

Venekeelset intervjuud saad vaadata siin - https://www.youtube.com/watch?v=al2mAeaFdg8&t=4s

Karjäärinõustaja: inimesed tahavad end vajalikuna tunda

Thu, 05 Oct 2023 15:49:15 +0300

Karjäärinõustamine: inimesed vajavad, et neid vajataks

Iren Tomski, värbamisagentuuri CV Partner asutaja ja koolituskeskuse 1Koolitus MTÜ kaasasutaja, sertifitseeritud karjäärinõustaja ja personalijuht märkis, et viimane, millele läbipõlenud töötaja mõtleb, on ettevõtte huvid.

CV-Online uuringu järgi on 78% Eesti elanikest viimase kuue kuu jooksul kogenud tööstressi, 72% aga läbipõlemist. Kommenteerides teemat lehele Stolitsa.ee, andis Iren soovitusi, kuidas vältida läbipõlemist töökohal:

„Eesti tööturul on viimasel ajal võimalik jälgida teatud muutuseid ja väljakutseid, mis võivad mõjutada töötajate läbipõlemise astet.

Inimeste koondamine organisatsioonides võib esile kutsuda määramatust, stressi ja täiendavad nõudmisi ülejäänud töötajatele. Esitame mõned faktorid, mis võivad mõjutada töötajate läbipõlemist koondamise kontekstis:

Töötajate koormus: personali koondamine võib põhjustada allesjäänud töötajate suurenenud koormust. Nad võivad kokku puutuda suurenenud töömahu ja vastutusega, mis võib omakorda esile kutsuda ülekoormust ja ressursside lõppemist.
Määramatus ja rahutus: koondamine loob määramatuse tunde organisatsiooni tuleviku ja töötajate töökoha suhtes. See võib esile kutsuda rahutust, muret ja negatiivset mõju motivatsioonile ning emotsionaalsele seisundile.
Ressursside ja toe puudumine: organisatsiooni personali koondamine võib tuleneda piiratud ressurssidest, mis võib muuta keerulisemaks vajaliku toe ning abi osutamise töötajatele. See võib aga suurendada isoleerituse ja toe puudumise tunde juhatuselt või kolleegidelt.

Lisaks võin märkida, et pärast pandeemiat eelistavad paljud minu kliendid-tööandjad säilitada kaugtöö formaadi ilma mistahes muudatusteta. Seoses pandeemia aegse üleminekuga kaugtööle muutusid tööpäevad pikemaks, töötajad on hakanud kaebama, et nad peavad keskmiselt 2-2,5 tunni võrra kauem töötama. Tavapärane elurütm on rikutud ning kui esialgu oli kohustuslik kaugtöö midagi uut ja huvitavat, on nüüd, aastate pärast saanud sellest määramatus. Töötajatega vesteldes kuulen tihti, et kaugtööl oleval töötajal on kodus raske keskenduda ja töö efektiivsus on alanenud.

Miks on töötaja läbipõlemine ettevõtte jaoks ohtlik?

CV Partneris värbamisvaldkonnas ja karjäärinõustajana töötades puhtun tihti kokku inimestega, kes on läbipõlemise läbi elanud või teevad seda praegu.

Sellised kandidaadid vajavad erilist tähelepanu, sest enne kandidaadi ettevõttele üle andmist peab olema lõpuni veendunud, et nende emotsionaalne seisund on stabiilne ning neil jätkub motivatsiooni, sest töötajad saavad töösse täielikult kaasatud olla vaid siis, kui nende isiklikud vajadused (vaimne ja füüsiline tervis, perekondlik heaolu, mugavus töökeskkonnas) on rahuldatud. Vastasel juhul mõtleb emotsionaalset läbipõlemist kogev töötaja ettevõtte huvidele alles viimasena.

Samuti võib ära märkida fakti, et koolitustele ja ümberõppele 1-koolitus MTÜ-sse tulevad ilmselgete läbipõlemise märkidega inimesed ja need, kes soovivad hakata vabakutseliseks või võimalusel töötada osalise koormusega. Selle põhjuseks on töö- ja pereelu piiride hägunemine, rohked ületunnid, väline sekkumine väljakujunenud protsessidesse.

Läbipõlemine on protsess, mis ei juhtu päeva ega kahe jooksul. See on astmeline väsimuse kogunemine, positiivsete emotsioonide puudumine ning koguni harjumuste muutumine. Läbipõlemine võib avalduda tähtaegade ületamise, tähelepanematuse, algatusvõime puudumise, ebaviisaka või küünilise suhtumisena kolleegidesse või klientidesse. Just seetõttu on äärmiselt oluline märata esmaseid muutuseid inimese harjumuspärases seisundis.

Kõige lihtsam ja universaalsem viis selleks on suhtlemine inimesega. Inimestel on vaja, et nad vajalikud oleks – seda tõde ei muuda ka kõige karmimad tingimused. On hästi teada, et kaugsuhtluse olulisimad vormid on videokõned, messengerid ja telefonikõned. Muidugi on raske märgata läbipõlemise märke suures kollektiivis, aga organiseerides ühiseid meeskonna koosolekuid võib näha, millised töötajad teisiti käituvad, keelduvad osalemast videokõne seanssidel, ei vasta kõnedele või täidavad oma kohustusi aeglaselt, ei näita algatusvõimet või on liiga pessimistlikud jne. ning juhatajad võiks seda märgata.

Teiseks on äärmiselt oluline tagada oma töötajatele adekvaatne koormus. Töö, mis nõuab pidevat pingutust ja aega, võib tekitada kurnatust, ning seda nii füüsiliselt kui vaimselt. Ülesannete ja ressursside jaotamine peab olema õiglane, töötajatel peab aga olema võimalus kolleegidelt ja juhatajatelt võimaluse korral tuge saada. Samuti tasub pöörata tähelepanu töö- ja eraelu vahelisele tasakaalule, motiveerides töötajat kasutama oma puhkusepäevi ning nädalavahetusi taastumiseks.

Üks kõige olulisematest momentidest on toetava ja inspireeriva töökeskkonna loomine. See hõlmab endast kolleegide vahelist kommunikatsiooni ja koostööd, selgete eesmärkide ja ootuste paika panemist, samuti aga võimaluste andmine professionaalseks ja isiklikuks arenguks. Töötajatel on vaja tunda end väärtusliku ning tunnustatuna, samuti aga peab neil olema võimalus oma andeid ja saavutusi demonstreerida“.

*Kõneleja arvamus ei pruugi langeda kokku Stolitsa.ee arvamusega.

Originaalartiklit saate lugeda siit - https://stolitsa.ee/tema-dnya/karernyy-konsultant-lyudyam-vazhno-byt-nuzhnymi

Karjäärinõustamine: töötajate toetaja muutuste tormis ja karjääriredelil

Mon, 02 Oct 2023 23:48:45 +0300

Kas olete kunagi mõelnud, milline on tänapäevane tööturg ja mida see töötajatelt nõuab? Milline on praegune olukord Eesti majanduses, kes on karjäärinõustaja ning miks karjäärinõustaja töötajatele või tööotsijatele niivõrd vajalik on ning mis üldse on karjäärinõustamine?

Seda ja palju muud räägib Iren Tomski Personaliuudised.ee avaldatud artiklis "Karjäärinõustamine: töötajate toetaja muutuste tormis ja karjääriredelil", mida saate täispikkuses lugeda siit!

Värbaja peamised pädevused ja oskused

Fri, 29 Sep 2023 22:40:35 +0300

Professionaalne värbaja on iga ettevõtte edu võtmekomponent. Siin postituses vaatame üle, millised on professionaalse värbaja peamised pädevused ja oskused.

Värbajal peavad olema lisaks võtmepädevustele ja oskustele ka:

- Suhtlemisoskus: hea suuline ja kirjalik väljendusoskus, oskus esitada küsimusi ja kuulata, empaatia.

- Kandidaatide otsing ja hindamine: oskus viia läbi potentsiaalsete kandidaatide uuringut ja otsingut erinevatest allikatest, samuti oskus viia läbi intervjuusid ning hinnata kandidaatide oskuseid ning pädevusi.

- Oskus kontakte luua: oskus luua usalduslikke suhteid kandidaatide ning tööandjatega, olla mentor ja konsultant.

- Organisatoorsed oskused: suutlikkus efektiivselt juhtida aega, määrata prioriteete ning töötada tähtaegade raames.

- Analüütilised oskused: võime analüüsiad kandidaadi andmeid ja infot tääle võtmise otsuse tegemiseks.

- Paindlikkus ja kohanemisvõime: suutlikkus kohaneda muutustega ning töötada dünaamilises keskkonnas.

- Otsingumeetodid ja kandidaatide ligitõmbamine: Värbajad kasutavad potentsiaalsete kandidaatide otsinguks ja ligitõmbamiseks.

- Ametikohtade avaldamine: ametikohtade avaldamine online platvormidel, ettevõtete veebilehtedel, sotsiaalvõrgustikes ning professionaalsetes kogukondades.

- Proaktiivne otsing: aktiivne kandidaatide otsing spetsiaalsetel professionaalsetel platvormidel, andmebaasides, boolean-otsingu ning muude meetodite abil.

- Võrgustiku loomine: kontaktide ja võrgustike otsing soovituste otsimiseks ning potentsiaalsete klientide kohta viidete saamiseks.

- Värbamisagentuur: koostöö värbamisagentuuridega, mis on spetsialiseerunud kandidaatide otsingule ja pakkumisele.

- Siseviited: uute kandidaatide kaasamine ettevõtte töötajate soovituste abil.

- Osavõtt ametialastelt üritustelt: konverentsid, karjäärilaatadelt ning muudelt potentsiaalsete kandidaatide otsinguga seotud üritustelt.

Need omadused teevad värbajast professionaali, kes arendab end pidevalt ning leiab ettevõttele parima võimaliku personali.

6 tööotsija tüüpi, keda pärast pühi kohata

Fri, 22 Sep 2023 15:32:25 +0300

Tööotsijale võib tööotsingu periood tunduda üsnagi hektiline, kuid värbajad märkavad nii mõndagi. Iren Tomski tutvustas oma artiklis kuut tüüpi tööotsijaid, kes tavaliselt uuel aastal pärast pühi tööd hakkavad otsima ning kes ehk pole nii usinad, kui teised tööotsijad. Vaatame üle, millised need tüübid on:

Imitaator – otsijad, kes otsivad kompulsiivselt igasugust tööd ning liialdavad CV-des oma oskuste ning saavutustega.
„Mis mina sellest saan?“ – neid huvitavad rohkem puhkus, haigusleht, tööga kaasnevad tiitlid ning edutamine. Nad otsivad alati midagi uut ja paremat.
Duubeldajad – nemad otsivad tööd ka siis, kui neil juba üks töö on. Nad otsivad muudkui paremaid pakkumisi. Keegi ei keela seda muidugi, kuid see seab kahtluse alla nende lojaalsuse.
Au ja kiituse, ning palgalisa, otsijad – neid ei huvita tegelik töö, nad tahavad vaid oma enesekindlust tõsta, kui nad millegagi rahul pole, siis otsivad nad kohe midagi uut ja paremat. Kui neile pakutakse aga uut töökohta, pöörduvad nad vana tööandja poole ning küsivad paremaid tingimusi.
Siia-sinna hüppaja – nemad vahetavad pidevalt tööd, iga kahe-kolme kuu tagant. Nad toovad selle õigustuseks madala palga, halvad kolleegid, karjäärikasvu võimaluse puudumise ning palju muud.
Boonuste jahtija – nemad kandideerivad tööle ajal, kus oleks võimalik saada pühadega seonduvaid hüvesid ning lahkuvad peale seda.

Originaalartiklit saate lugeda siit.

LHV kutsus Ireni külla!

Fri, 15 Sep 2023 14:30:42 +0300

Hiljuti käis LHV-l külas Iren Tomski ning rääkis oma karjäärist värbamises, kuidas tööhõive alased siseprotsessid välja näevad, kuidas töötajaid valida ning saate teele kaasa ka Ireni nõuande, millesse on kõige kasulikum investeerida ning palju palju muud.

LHV podcasti saate kuulata lingil https://www.youtube.com/watch?v=lXfzp-YekeA

Tomski: tasub aktiivselt õppida ja inimesi ümber õpetada

Fri, 08 Sep 2023 17:21:10 +0300

Iren Tomski, värbamisagentuuri CV Partner asutaja ja konsultant arvab, et paljud enda Töötukassas arvele panijatest ei otsi aktiivselt tööd, vaid saavad kassast toetust ega kiirusta tööle.

Töötus on Eestis tõusujoonel. Võrreldes augustiga on septembris töötuse kasv 0,5%. Stolitsa.ee portaali jaoks teemat kommenteerides rõhutas Iren Tomski, et kevadel oli töötute hulk tööturul suurem:

„Tänasel päeval on Eestis registreeritud veidi üle 49 000 töötu, mis on pool protsenti enam, kui möödunud kuul. Kuid kui vaadata maikuu statistikat, siis oli tollal töötute hulk üle 50 000.

Kuna tegelen personali värbamisega ning puutun iga päev kokku tööturul registreerunutega, siis võin märkida, et paljud neist pole aktiivsed tööotsijad, vaid saavad Töötukassalt toetusi ega kiirusta tööle.

Tegelikult on praegune töötute hulk (7,8%) üsna vastuvõetav. 10 aastat tagasi oli olukord tunduvalt hullem, töötute hulk oli 2 korda kõrgem (13% - 16%). Siis kandideeris ühele kohale 300 inimest, praegu on konkursil ligikaudu 50-100 avaldust, mille hulgast sobib 2-3 inimest, ülejäänud ei kvalifitseeru.

Minu arvates peab töötuse lahendamiseks pikemas perspektiivis Töötukassa pöörama rohkem tähelepanu inimeste õpingutele ja ümberõppele ning andma neile võimaluse õppida uus amet, mis oleks turul nõutud. Hetkel on jäänud mulje, et Töötukassa eesmärk on mistahes viisil inimesi tööturule suunata ning toetuste maksmine lõpetada.

Originaalartiklit saate lugeda siit: https://stolitsa.ee/tema-dnya/tomski-stoit-aktivnee-uchit-i-pereobuchat-lyudey

Meedia: Iren jagas personalieskperdina oma mõtteid

Sun, 03 Sep 2023 18:47:15 +0300

Iren Tomski külastas saadet "Delovõje ljudi" ning jagas oma ekspertarvamust CV-dest ning kuidas koostada CV õigesti, asjalikult ning nii, et see püüaks kohe pilku.

CV on esimene, mida potentsiaalne tulevane tööandja näeb ning kuigi paljudele võib see dokument tunduda vähetähtis, on tegelikult tegemist äärmiselt tähtsa dokumendiga, millest sõltub karääris nii mõndagi. Asjalik, õigesti vormistatud CV on kandideerimise edu alus.

Irenil on personali värbamisel 13-aastane kogemus ning ta on viinud läbi üle 18 000 vestluse. Kui tahate täpsemalt lugeda, mis ja miks CV puhul oluline on, saate täismahus artiklit lugeda siit - https://www.aripaev.ee/uudised/2022/03/02/varbamisagentuuri-asutaja-vaadake-oma-cvd-ule